IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Ma toon näiteks Elon Muski ja Bill Gatesi, sest nad on tuntud IT juhid. Elon Musk on hea oma firma toodete reklaamimises ning nende hypeimises . Samuti on tal väga hea ja selge vaade kuhu ta tahab jõuda oma firmaga, mis teeb teda väga heaks juhiks. Elon Muskil on ka treeneri/juhendaja omadused, sest ta suudab tuua kokku sama mõtlemise ja huvidega inimesed, et neid stimuleerida koostöötama uute ja huvitavate innovatsioonidega.  Bill Gates on hea näide teavitaja/suhtlejast, sest ta suudab võtta kõige raskemad probleemid ning seletada need lahti väikeste arusaadavate tükkidena nii, et kõik kes projektiga tegelevad saavad selle projekti visioonist aru ja suudavad töödata efektiivsemalt. Bill Gates on ka hea juht nagu Elon Musk, sest talon täpne ja selge visioon kuhu firma peaks liikuma ja mida on selle jaoks vaja saavutada. Minu arust enamus edukaid suuri IT firmasid on jõudnud nii kaugele tänu juhtidele nagu Bill Gates ja Elon Musk, sest neil on olemas head juhi omadused. Samuti nad suuda

Minu arust saab professionaali ja käsitöölist eristada kahel moel. Esiteks oleks tööalalised oskused nagu näiteks programeerijal programeerimis oskused, teadmised kuidas arvuti ja tarkvara töötab ning kuidas sealt edasi õppida. Teiseks eristuseks oleks sotsiaalne osa. Sinna alla läheks kirjaoskus, viisakas käitumine ja võime seletada hästi, ning nõu anda töökaaslastele kes seda võivad vajada. 1. Tööalalised oskused Tööalalised oskused on olemas ka käsitöölisel aga professionaal suudab õppida nendele oskustele veel peale midagi kasulikku, mis paneks teda paremasse positsiooni võrreldes teistega. Professionaal ei lõpeta õppimist vaid püüdleb selle poole, et saada veel paremaks iga aastaga. Samuti professionaal õpib juurde veel teadmisi, mis avardaks ta silmaringi nagu näiteks programeeria kes õpib oma vaba ajast matemaatikat, et ta suudaks kasutada matemaatilisi valemeid tarkvara arenduses. 2. Sotsiaalsed oskused Professionaal peab jätma endast eeskujuliku ja eduka mulje. Ta peab oskama

 Copyleft ehk edasikandumisklausel on põhiline meetod kuidas teha oma tarkvara vabakasutuseks ning mille muudetud või laientatud versioonid on ka vabad. See lõikab välja vahendaja ning hoiab kõik tarkvara avatuna kõigile kasutamiseks ilma, et keegi saaks selle muudetud või laientatud versioone piirata. Edasnikandumisklause tüüpe on 3: 1. AGPL - Affero General Public License (Väga tugev) 2. GPL - General Public License (Tugev) 3. LGPL - Lesser General Public License (Nõrk) Samuti on ka olemas Apache, MIT, X11, BSD, mis lähevad toime siis kui edasikandumisklausel puudub. AGPL-iga tuleb avalikustada kõik lähtekood peale igat kasutust. AGPL on päris sarnane GPL-ile kuid selle ainuke erinevus on see, et see kaitseb tarkvara firmade eest kes kasutavad lähtekoodi ilma, et nad peaksid selle lähtekoodi muutatusi avalikustama. AGPL keelab tarkvara koopiat kaubanduslikuks kasutamiseks. Kui keegi võtab teise veebi lehe HTML koodi ja muudab seda peab ta avalikustama lähtekoodi. GPL oli esimene e

 Aastatega on autorõigusete surumine läinud rangemaks. See on sellepärast kuna suured firmad tahavad hoida kõike mis isegi on natuke nende oma, nende enda käes. See on arusaadav, sest suured firmad peavad kuidagi kasumit teenima, et nad saaksid edasi töödata, kuid vahepeal lähevad nad liiale sellega, mis käib autoriõiguse alla ja mis mitte. Hea näide sellest on Youtube. Algul sai laadida üles Youtubei mida taheti aga nüüd isegi privaatsed videod võetakse maha 1 sekundi heli või visuaali pärast. Minu arust on see inimeste vabaduse vastu. Ma arvan, et kui inimesed jagavad oma enda privaatsuses videoid, filme, raamatuid või mänge siis võiks see olla lubatud, kuna see on sarnane kui keegi annaks füüsilise raamatu laenutusele oma sõbrale. Steam on suutnud ühe hea sõprade vahelise laenutus süsteemi valmis luua. Esimene sõber kes omab mängu saab anda luba teisele sõbrale, et ka tema saaks ka seda mängu mängida ning kui teine sõber mängib laenutatud mängu siis pole esimesel sõbral sellele mäng

Tänapäeval on päris kerge inimeste privaatsust mitte austada ehk häkkida. Seal on mitneid meetmeid kuidas häkkida kedagi. Mõningad nendest oleksid: Credential Stuffing, Phishing ja Password Spraying . Credential Stuffing on kõige kõrgema riski tasemega, sest häkkerid kasutavad eelnevalt saadud paroole ja emaile ning testivad neid uutel lehekülgedel ning kontodel kuni nad leiavad uue paari ja kui uus paar on leitud siis nad saavad logida sisse eelnevalt leitud emaili ja parooliga. Mu Netflixi kontole saadi nii ligi, kuna Appleilt oli saadud list inimeste emaile ja nende paroole said häkkerid kasutada neid erinevates teistes kohtades. Nii leitsid nad üles mu Netflixi konto, sest kasutasin seal samat parooli ja emaili. Peale sisse logimist muutsid nad seal nimesid, pilte ning vaatasid saateid tasuta. Credential Stuffingu vastu on hea ennast kaitsta kui kasutad mitmel erinvela leheküljel erinevaid paroole ning teed kontosid usaldatud lehekülgedele. Kui on erinevad paroolid kasutusel, ei sa