Copyleft ja Creative Commons

 Copyleft ehk edasikandumisklausel on põhiline meetod kuidas teha oma tarkvara vabakasutuseks ning mille muudetud või laientatud versioonid on ka vabad. See lõikab välja vahendaja ning hoiab kõik tarkvara avatuna kõigile kasutamiseks ilma, et keegi saaks selle muudetud või laientatud versioone piirata.

Edasnikandumisklause tüüpe on 3:

1. AGPL - Affero General Public License (Väga tugev)

2. GPL - General Public License (Tugev)

3. LGPL - Lesser General Public License (Nõrk)

Samuti on ka olemas Apache, MIT, X11, BSD, mis lähevad toime siis kui edasikandumisklausel puudub.

AGPL-iga tuleb avalikustada kõik lähtekood peale igat kasutust. AGPL on päris sarnane GPL-ile kuid selle ainuke erinevus on see, et see kaitseb tarkvara firmade eest kes kasutavad lähtekoodi ilma, et nad peaksid selle lähtekoodi muutatusi avalikustama. AGPL keelab tarkvara koopiat kaubanduslikuks kasutamiseks. Kui keegi võtab teise veebi lehe HTML koodi ja muudab seda peab ta avalikustama lähtekoodi.

GPL oli esimene edasnikandumisklausel. See on väga kasulik kuna kõik saavad tarkvara lähtekoodile ligi ning saavad seda kasutada õppimiseks programeerimises ning oma enda tarkvarades. Kui keegi võtab teise veebi lehe HTML koodi ja muudab seda ei pea ta uuendatud tööd avalikustama ning võib seda kasutada privaatselt.

LGPL kehtib ainult teekide kohta. Inimene võib kasutada LGPL teeke oma enda programmides ning hiljem seda ka müüa aga kõik muudatused mida ta teekis teeb peab ta avalikustama.

AGPL, GPL, LGPL puudumisel on kõigil võimalus kasutada tarkvara lähtekoodi oma enda harimiseks, uurimiseks ja isegi kaubanduslikuks kasutamiseks. Kõik võivad kasutada veebi lehe HTML koodi millel puuduvad AGPL, GPL, LGPL ning seda muuta, uuendada ja müüa.


Kasutatud alliakd: 

https://kuuluskirjanik.ee/vabade-litsentside-copyleft/

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Austa teiste inimeste privaatsust

Tänapäeval on päris kerge inimeste privaatsust mitte austada ehk häkkida. Seal on mitneid meetmeid kuidas häkkida kedagi. Mõningad nendest oleksid: Credential Stuffing, Phishing ja Password Spraying . Credential Stuffing on kõige kõrgema riski tasemega, sest häkkerid kasutavad eelnevalt saadud paroole ja emaile ning testivad neid uutel lehekülgedel ning kontodel kuni nad leiavad uue paari ja kui uus paar on leitud siis nad saavad logida sisse eelnevalt leitud emaili ja parooliga. Mu Netflixi kontole saadi nii ligi, kuna Appleilt oli saadud list inimeste emaile ja nende paroole said häkkerid kasutada neid erinevates teistes kohtades. Nii leitsid nad üles mu Netflixi konto, sest kasutasin seal samat parooli ja emaili. Peale sisse logimist muutsid nad seal nimesid, pilte ning vaatasid saateid tasuta. Credential Stuffingu vastu on hea ennast kaitsta kui kasutad mitmel erinvela leheküljel erinevaid paroole ning teed kontosid usaldatud lehekülgedele. Kui on erinevad paroolid kasutusel, ei sa...
Lisateave

Mängud enne Interneti ja pärast ning disketti (FDD) väljasuremine

Kujutis
Mängud enne Interneti ja pärast Esimene mäng valmis aastal 1958, füüsiku William Higinbothami poolt. Mäng sarnanes 1970. aasta mängule nimega "Pong". Mängu põhimõte oli lüüa palli edasi tagasi nagu tennises.  Järgmise 20 aastal jooskul loodi veel mänge nagu: Pong, MAZE, Empire ja Spasim. Empire oli esimene mäng, mis võimaldas mängida mängu mitmel ekraanil, kasutades PLATO võrku ning Sapsim oli 3D FPS mäng, mida sai mängida 32 konsooli ühenduses. Tänu nendele mängudele oli alus olemas mitme mängija mängudele. 1973-1975 aastatel valmis esimene LAN. Sellest sai algus pakettpõhilistele arvutivõrkdele. 1978-1981 aastatel hakkas ilmuma esimesed aja-jagamis teenused, mis on sarnased tänapäeva ISPs-idele. 1983 aastal kuulutati välja Internet ning siis sai ka algus võrgumängudel. Enamus tänapäeva mängudest kasutavad Interneti, et võimaldada mängijatel mängida teine-teisega üle võrgu. Head mängude näited sellest oleks: Counter Strike: Global Offensive, Valorant ja World of Warcraft. Sa...
Lisateave

Traditsiooniline meedia vs uus meedia

Mis on traditsiooniline meedia Traditsioonilist meediat peetakse mitte elektrooniliseks reklaamimiseks. Selleks oleksid ajalehe ja ajakirja reklaamid, reklaamitahvlid, posti reklaamid ja uksest ukseni müük. Sellist reklaamimist on kasutatud juba aastakümmneid kuid nüüd kasutatakse vähem, sest uus meedia on palju efektiivsem reklaamimises tänapäeval. Mis on uus meedia Uus meedia on elektrooniline reklaamimine kus firmad kasutvad otsinugmootori optiseerimist, sotsiaalmeedia ning emailide reklaamimist. Uus meedia areneb iga päev ja selle definitsioon võib muutuda iga aastaga. Positiivised mõjud  traditsioonilisele meediale Uue meedia tõttu pole enam eriti vaja toota paber ajalehti ega ajakirju, sest seda kõike on võimalik kätte saada Intenetis aga see on just positiivne, sest siis raiutakse vähem puid, mis omakorda säästab  loodust. Negatiivid  mõjud  traditsioonilisele meediale Kuna enamus meediat on ainult kätte saadaval Internetis võib see tekitada probleeme vanemate...
Lisateave